About the Book
Dzherelo: Wikipedia. Storinky: 134. Hlavy: Istorychni oblasti Azii, Istoriya Kavkazu, Istoriya Kambodzhi, Istoriya Tsentral noi Azii, Kolyshni derzhavni utvorennya Yevrazii, Kolyshni derzhavni utvorennya Azii, Kolyshni monarkhii Azii, Tybet, Soyuz Radyans kykh Sotsialistychnykh Respublik, Rosiy s ka imperiya, Khozars kyy kahanat, Ryms ka respublika, Zolota Orda, Dynastiya Tsin, Alashs ka avtonomiya, Yantszy, Yapons ka imperiya, Demokratychna Respublika Virmeniya, Tybettsi, Derzhava Selevkidiv, Al -Khorezmi, Persha Skhidna Turkestans ka respublika, Frantsuz kyy mandat u Syrii i Livani, Tsinkhay -Tybet.s ka zaliznytsya, Brytans kyy mandat u Mesopotamii, Monhol s ka imperiya, Anhkor, Choson, Dynastiya Min, Khunnu, Finikiya, Khivyns ke khanstvo, Respublika Hortsiv Kavkazu, Mekhabads ka Respublika, Spysok imperatoriv dynastii Min, Dynastiya Khan, Ryukyus ka derzhava, Narodna Demokratychna Respublika Yemen, Bukhars ka Narodna Radyans ka Respublika, Velykyy Livan, Imperiya Velykykh Moholiv, Garkhval, Dzhunhars ke khanstvo, Baktriya, Anhkor-Vat, Arabs ke Korolivstvo Syriya, Brytans ka Indiya, Dynastiya Vey, Yemens ka Arabs ka Respublika, Bukhars ke khanstvo, Avstriy s ka imperiya, Dalay -lama, Dynastiya Sun, Trapezunds ka imperiya, Krai na Na, Nohay s ka orda, Chola, Kydani, Derzhava Aleppo, Derzhava Khatay, Chervoni kkhmery, Dynastiya U, Dynastiya Shu, Sybirs ke khanstvo, Tybet.s kyy avtonomnyy ray on, Hokarna, Khorezms ka Narodna Radyans ka Respublika, Korolivstvo Irak, Man chzhurs ka derzhava, Korolivstvo Kurdystan, Dynastiya Yuan, Filippino-amerykans ka viy na, Si Sya, Kushans ka imperiya, Srontsanhambo, Kohur o, Tuvyns ka Narodna Respublika, Ardakhan, Yak, Niderlands ka Nova Hvineya, Ararat.s ka Respublika, Rashyd-ad-Din Fazlullakh, Dynastiya Sya, Loulan, Ralpachan, Imperiya Pala, Svitle svichado tsars kykh rodovodiv, Pekche, Tsentral na Tybet.s ka Administratsiya, Chasuy ma, Nikey s ka imperiya, Hanhkkhar Puensum, Dzong, Magadha, Uryankhay s ...